Ega Talit suves väga polnud.

 Tervitused kaugelt Palamuselt. Ma pole teile ammu kirjutanud, kuid nüüd püüan tagantjärele valmis vihtuda nii mõnedki kuukirjad . Selleks, et kogu lugu ära rääkida, alustan sealt, kus pooleli jäin või sealt, kus pean. Eks ise näete.

Detsembri keskmine õhutemperatuur oli -4.3°C. Kõige külmem oli 18.detsember, mil temperatuuripügalad langesid -18°C-ni. Vana-aasta õhtu tõi endaga sedavõrd soojad õhumassid, et kui temperatuurinäit kerkis kohati +4.1°C-ni  ja õhust enam hästi läbi ei näinud võttis Lible niigi lotendava läki-läki peast ning proovis läbi sompus õhu ilutulestikurakette vahtida. Ega ta neid muudmoodi eriti näinudki, kui valgussähvakutena. Vot, sedavõrd tihke oli õhk! Tagasi tõsise juurde: pikaajalise keskmisega oli detsember tavapärasest 2°C jagu jahedam.

Joonis 1. Koolivend Tiugi kritseldus talipühakuust (detsember) vastlakuu (märts) lõpuni keskmiste temperatuuride kohta

 

 

 

Jaanuar

1. Jaanuar oli vana-aasta vaimus kõige soojem päev, mil õhutemperatuurinäit küündis kohati 4.4°C-ni. Isegi see va kellamees, Kristjan vist, Paunvere kiriku tornis polnud leidnud oma suurte pidustuse vaimus kadunud mütsilätut ülesse. Vana aasta lõpus ja uue alguses Eestimaad tabanud soojalaine kestis vaevu mõned päevad kui alustas jahenemist 3. Jaanuaril. Õhutemperatuurilangus kulmineerus 7. Jaanuaril -19.8°C miinuskraadiga. Kuu keskmine õhutemperatuur oli 2.4°C, mis oli kliimanormist mõneti soojem( tervenisti 4.5°C).

Joonis 2. Tõnissoni pool rehkendust talipühakuust (detsember) vastlakuu (märts) lõpuni jahedate temperatuuride kohta

 

 

 

 

 

Veebruar

Veebruarikuu keskmine õhutemperatuur oli -3 °C - võrreldes kliimanormiga kahe kraadi võrra soojem. Veebruari kõige soojem päev oli 6.9°C sõbrapäeval, 14. veebruaril. Ometi polnud sooja piisavalt, et saaksin Teele roosiaiast esimesed lumikellad võtta ja omanikule kinkida. Peale sõbrapäeva suurt sula jahenes õhutemperatuur märgatavalt ning 22. veebruaril oli temperatuurinäit langenud -19.9°C-ni. Väljas oli nii külm, et juba kergelt lillakate huuletega Arno Tali pobises Teelega koduteel: "Lilled... Heinamaa... Päikesepaiste...". 

Joonis 3. Koolivend Arno tali palavikulised kritseldused talipühakuust (detsember) vastlakuu (märts) lõpuni kuumavate ( maksimaal) temperatuuride kohta

 

 

 

 

Märts

Märts tõi endaga ühes 2023 talve kõige külmema temperatuurinäidu, mil 10. märtsil näitas õhutemperatuur -23.3 °C. Lible oli oma läki-läki tüüpi mütsilotu nööridega sedavõrd kinni krookinud, et keeruline olnuks teda Lõuna-Pargi Kennyst eristada.  Nädalapäevad hiljem vallandus juba soojalaine – 19. Märtsil kerkis temperatuurinäit palanguti koguni 10.4°C-ni. Keskmine märtsikuu temperatuur oli positiivne 0.1°C. Õhus oli korraks kevadet. Mitte filmi vaid aastaega, mõistagi!

Kohalik Paunvere Veski filiaali juhataja palus kirjutada mul ka teraviljade elust lumekooriku all ja peal.

Talinisu

Talinisu põllul kogesid taimeid jahedamaid õhu- ja mullatemperatuure igakuiselt vähemalt korra. Joonisel 4. nähtub, et orasel oli kõige külmem 6-7. Jaanuaril, mil õhutemperatuur langes paiguti -21.7 °C-ni. Seejärel järgnes “väike jääaeg”, mis leidis asset 21-23. Veebruaril, mil pakasetaat napsas niigi punast nina 21.6°C miinuskraadi juures mõnuga. Märtsis oli Talinisupõllul üpriski jahedavõitu, sest mõõdeti -26.7°C külmakraad, see juhtus 10.märtsil. Jooniselt x on hästi nähtuv, et jõululaupäeva kanti sulanud lumesula enam maad külma eest ei katnud ning mullatemperatuurid langesid märkimisväärselt madalale. Õnneks ei lõppenud sula taimedele fataalsete tagajärgedega. 

Joonis 4. Lible kritseldused nii maa seest kui maa pealttalipühakuust (detsember) vastlakuu (märts) lõpuni minimaaltemperatuuride kohta talinisus.

 

Talioder

Taliodra katselappidel mõõdetud tugevamad miinuskraadid esinesid sarnaselt talinisulegi ning seoses teistsuguse kasvukohaga Joonisel 5 nähtub, et päevadel, mil elamised rohkesti kütet vajasid olid: 6-7. Jaanuaril, mil temperatuur langes koguni -22.1°C-ni. Teine “väike jääaeg” leidis aset 21-23. Veebruaril, mil pakasetaat näpistas nina -21.6°C juures. Sellele järgnes põrgutjäätav -26.6°C 10. Märtsil. Talioder tuli talve alt välja tugeva lumiseenekahjustusega, millest taastumine saab olema tõenäoliselt keerukas.

 

Joonis 5. Lible kritseldused nii maa seest kui maa pealttalipühakuust (detsember) vastlakuu (märts) lõpuni minimaaltemperatuuride kohta taliodras.

 

 

 

 

Lible kritseldused nii maa seest kui maa pealttalipühakuust (detsember) vastlakuu (märts) lõpuni minimaaltemperatuuride kohta talirukkis.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tõe huvides peab mainima, et talv ei olnud taimedele väga vaenulik. Pigem oli seda soe sügis, mis tingis asjaolu, et mõned taimed läksid hauduma, mõned jällegi mitte. Kui sügisel näiteks talikaer läks talveunne viisakalt, siis kui kevad oli alanud, oli talikaer juba katsepõldudelt lahkunud. Talioder sai ka tuntavaid kahjustusi seoses Talve selle osaga, mida Oskar Luts ei kirjutanud. Kuulmiseni Paunverest!

Joosep Toots